Tuntumad vrakid:

"Aegna" - Lebab Aegna madalikul 4 - 6 meetri sügavusel. “Aegna” nime kandnud aurik leidis kahjuks oma otsa Aegna saare lähistel omanimelisel madalikul. Ta lasti vette saksamaal 1904 Howaldtswerke tehases Kielis. Laev oli 62m pikk ja 671BRT. 3 astmeline aurumasin oli 750hj. Võttis peale kuni 200 inimest. Ta kuulus enne Eestisse jõudmist Hamburg-Amerika linie’le nimega “Adler”. 6. detsembril 1935 ostis laeva G. Sergo & Co. ning ta nimetati ümber Aegnaks ning pandi sõitma Tallinna ja Helsingi vahele. Sõja ajal viidi laev ära Leningradi ning ta sai uue nime “Volhov”, oli balti laevastiku baaslaevaks. Laeva hukkumise asjaolud jäävad pisut segaseks, kuid see juhtus vahetult peale sõja lõppu Eestis. Vraki on laine ja jää laiali lõhkunud, kuid põhjas on selgelt näha mootori osad, peavõll, suur vint ja palju muud. Laeva kell leiti alles hiljuti Andrei Ossiptshuki poolt ning peaks praeguseks juba olema jõudnud Meremuuseumisse

"Bungsberg" - lebab Naissaare lähistel kiilul püsti 38m sügavusel. Tekid asuvad sügavusel 27-33m. Vrakk on ühes tükis ning hästi säilinud. Osaliselt on ta kaetud traalide ja võrkudega, kuid mitte nii tihedalt, et see sukeldumist segama hakkaks. Laevast endast: Ehitati 1924.a. Howaldtswerke’s Hamburgis ning kandis esialgu nime Eva. Bungsberg jõudis ta olla üsna lühikest aega. Teadaolevail andmeil uppus ta 1943. aastal miini tõttu.
Vaatamisväärsused: kaptenisild, varurooliratas ahtris, meeskonna eluruumid
Ohud: sügavus, külm, võrgud. Nõudmised: Rescue diver
Bungsberg ei sobi kindlasti algajale sukeldujale. On sügaval, kaugel mandrist, tavapärasest suurem lainetus. Kuid kindlasti tasub see vrakk külastamist oma suuruse ja laeval leiduvate vaatamisväärsuste tõttu.

"Christine" - Endine Hollandi kalatraaler (ex Marie, KW 40) kandis hukkumise ajal numbrit ORe-35 ja oli Saksa Ost-Reval flotilli valvelaev. 1943. aastal kasutasid sakslased laeva miinide traalimisel Tallinna lahel ja nii ta hukkuski 24.05.1943. aastal. Ehitatud on laev 1916. aastal Maasluijs laevatehases, 127 brt. Vrakk lebab 29 meetri sügavusel. Tugev plahvatus on moonutanud kogu laeva vööri ja keskosa. Eriti just keskosa, kus plahvatus on laeva põhja mängleva kergusega pahupidi välja pööratud, nagu keegi oleks üritanud alt poolt laeva sisu välja pigistada, et näha mis laeva sees peidus on. Laeva tekil on redel ning endisel kapteni sillal lebab siiani katkine rool. Paremas pardas oli kunagi üks pahupidi keeratud aku, arvatavasti plahvatuses sinna sattunud, kuid praeguseks on selle kuuest elemendist järgi ainult kolm. Kapteni silla all on masinaruum, kuhu selge vee korral sisse piiludes võib isegi mootoreid näha. Kuid tavaliselt seda ei näe. Sisse sinna ei pääse, kuna avaus on liiga kitsas ja sees vähe ruumi. Ahtris ripuvad võrgud ja selle all omakorda on laeva vint.
Vaatamisväärsused: rooliratas, mootoriruum
Ohud: kalavõrgud, sügavus, AOWD tase

Derby - oli Inglise kaubalaev, 1299 brt, ehitatud 1871. aastal, hukkus Tallinna lahel 1876. aastal jää surve tõttu. Vrakilt võeti maha laadung, kõrvaldati pealisehitused ja demonteeriti mehhanismid, nii et mere põhja jäi täiesti tühi laevakere. Vrakk asub otse laevateel.Sügavus 24 m põhjas, tekil 20 meetrit.
Laeva pikus 100 meetrit

"Fomalhaut"- muinsuskaitse eriluba - Tegemist n.ö. talupojapurjekaga, ehitatud aastal 1901, pikkus 49 m, laius 27 m, kodusadamaks oli Riia sadam. 1927 aasta talvel seisis “Fomalhaut” Käsmu sadamas, kus sai talle saatuslikuks jää liikumine, mis pressisid puust purjeka puruks, mille tagajärjel ta uppus. Fomalhaut lebab 27 meetri sügavusel otse kiilul püsti, mastid on murdunud, kuid muidu on vrakk heas seisukorras. Vraki roolirattal on nimi “Maria”, mida seletatakse kahel erineval moel - kas laeva ehtiades hoiti kokku raha ning “Fomalhaut” sai endale mõne laguneud laeva rooliratta või talletas mõni armunud kapten oma kallima nime roolirattale! Sõna “Fomalhaut” on pärit Araabia keelest ning tähendab “kala/vaala suud”  tase - AOWD

"Heino" ja "Iljusha" - Vene sõjaväe poolt uputatud “Iljusha”-tüüpi (Projekt 1427) miinitraaler. Tekiehitised on enne uputamist maha võetud. Lebab Paljassaares 15m sügavusel kiilul.Vaatamisväärsused: ahtriagregaadid, trümmid. OWD tase


"Jaen Teär" - muinsuskaitse eriluba - Tallinna lahel Vahemadalast läänes 1944.a. uppunud purjekas, mis ehitati Saaremaal 1926.a. Uppumise hetkel veeti vilja, mis on siiani trümmis alles, rool on säilinud tervena ja tekil on näha kompassi jäänuseid. Istub püsti põhja peal 39 m sügavuses, kahjuks küll laevateel.
Tase -Rescue diver . Suurepärane, et ‘Jaen Teär’i vrakk on säilinud niivõrd hästi, eriti just üksikud detailid vrakil, mis räägivad rohkem kui mõni vormitu puu- või metallilasu. Hoidkem siis neid detaile, et need kaotsi ei läheks ja ka teised saaksid sama sukeldumiselamuse!

"Jossif Stalin"-Lohusalu lahes 11 m sügavusel liivapõhjas ilma keskmise osata laevavrakk, mis uppus Hankost tulles miinide läbi 1941.a. ja kus oli palju uppunuid (ligi 2000 inimest) - hiljuti leiti veel inimeste luid vraki ümbrusest. Laevast pole suurt midagi järgi, kuid ahvenaparvedele mõnus elupaik. OWD tase. 

"Krimulda"- muinsuskaitse eriluba -Läti aurik - transpordilaev. Veeväljasurve 1970 Brt. Uppus 30.06.1941, hukkus 5 inimest. Vrakk lebab Lainemadalal 18 meetri sügavusel kiilul püsti, vööri osa on ära rebitud aga ülejäänud vrakk heas seisukorras.

"Linnea" - muinsuskaitse eriluba - Miintraaler NO.1, endise nimetusega “Linnea”, uppus miini traalides läbi Saksa allveelaeva UC4 veesatud miini 16. septembril 1915. Laeva pikkus 40 m, laius 6 m ja süvis 3 m ning mahuks 739 brt. Täpseks uppumiskohaks on nordväina madalast 1,5-4 miili westi ja nordwesti poole 13-21 meetri sügavune ulatuslik mereala ja koordinaatideks 59º06,13′N  23º01,78′E. Laev lebab 18,2 m sügavusel, veepiirist 14,4 m sügavusel, täpselt kiilul.

"Marta" - ex "Gilcomston", "Fridtjof", aurik, 1-e tekiline kaubalaev, ehit. Aberdeen´is Shotimaal 1900. aastal. 1414 BRT, pikkus 76,14 m; laius 11,8 meetrit. Uputati lennurünnaku käigus Soela väina lähistel 26.06.1941. aastal.

"Metallist" - laev seisab kiilul kerges vasakkaldes. Kõrgeim koht on kaptenissild umbes 24m sügavusel. Trümmide luugid on 26-27m. Trümme on kaks laeva esi ja kaks tagaosas. Trümmiluugid on lahti. Nii, et sinna peaks saama sisse ka minna. Aga selge on see, et sellises sügavuses pole laeva siseneminene just päris lapsemäng. Nõuab oskusi ja kogemus. Kaptenisillal on säilinud ingliskeelsete tekstidega masina juhtpult. Hea ujuvuskontroll ja korralik sukeldumisaja planeerimine on selle sukeldumise võtmesõnad. Pikkus 70m,laius 11m,süvis 4m

"Prince" -

"Raa/Polaris" - Purjekas on ehitatud 1917. aastal Koivistos Soomes. Pikkust oli laeval 32,27m, laiust 8,67m ja süvis 3,62m. Veeväljasurve 226 BRT. Purjekas kandis nime “Polaris” kuni aastani 1938, mil ta müüdi Eestisse laevaühing “Raa’le” . Kuna “Polarise”-nimeline laev oli siis Eestis juba olemas, sai purjeka uueks nimeks “Raa”. Kinnitamata andmetel uppus “Raa” 8. augustil 1941 pommiplahvatuse tagajärjel.
Praegu lebab “Raa” Aegnast edelas 26 m sügavusel. Vrakk istub ilusti kiilul. Tekiehitised on plahvatus minema viinud, samuti on kogu sisemus segi paisatud. Palju huvitavat lebab ka laeva ümber, eriti just tüürpoordis. Laevas elutseb ahvenaparv ning vähemalt üks angerjas.Vaatamisväärsused:
kogu vrakk on vaatamist väärt, tüürpoordis vedelevad esemed
Ohud: sügavus, külm, võrgud, AOWD tase

"Rasma" - Pikkust oli laeval 93 meetrit ja mõeldud oli ta metsaveoks. 27. juunil 1941 asus Rasma Riiast läbi Tallinna Leningradi poole teele, lastiks Singeri õmblusmasinad, jalgrattad, jahu ja vili. 5. juulil sõitis alus Mohni saare lähedal miinile ning uppumise vältimiseks sõitis Mohni randa. Keegi pardal olnutest ei uppunud ja kohalik külarahvas kasutas kogu sõja jooksul vaid Rasmalt pärit jahu. Praegusel hetkel on Rasmast väga vähe alles, kuna ta lebab madalas vees 4-10 meetri vahel. Alles on suur aurumootor, katlad, kaks vinti, ülekandevõll ja muu risu, mis pole veel jõudnud läbi roostetada.

"Riksens Ständer"-muinsuskaitse eriluba -Tallinna lahel, Aegna saare lähistel. Suure Tallinna sõjakäigu ajal 1790 sõitis Aegna juures madalikule ning põletati rootslaste eneste poolt, et laev sõjasaagiks ei langeks. Vrakist ei ole kahjuks kuigi palju vaadatavat alles, kuna ta pandi põlema ning allesjäänud osa seisis madalikul tormide ja jää meelevallas. Mere põhjas on näha plangutust ja üksikuid puitdetaile. Ilmselt on liiva sees säilinud palju pisidetaile, kuid tavasukeldujale see olulist huvi ei paku, pigem arheoloogidele

"Schleswig-Holstein"-muinsuskaitse eriluba -Saksa sõjalaev, valmis 1906. aastal. Veeväljasurve oli tal 14218 tonni, pikkust 127,6 meetrit ja laiust 22,2 meetrit. Meeskond koosnes 742-802 mehest. Max kiiruseks sai laev 19,1 sõlme. Sõjategevusest võttis laev esmakordselt osa 31.05.1916 Jutlandi lahingus. Kuid kuulus on see laev hoopis seetõttu, et 01.09.1939 kell 4.45 avas ta Teise maailmasõja, kui tulistas Poolas Westerplatte garnisoni. 18.12.1944 sai lennukirünnakus Gotenhafeni lähistel kolm pommitabamust ning vajus põhjale umbes 12m sügavusel . 21.03.1945, kaks kuud peale laevastikust väljaarvamist lasti vrakk õhku. Peale Teist maailmasõda anti ta sõjasaagiks NSVLile ning 1946. aasta kevadel tõsteti põhjast üles ja veeti Tallinna. 1948. aastal lasti Neugrundi madalal põhjale ning kasutati lennukite märklauana. Veel 1956. aastal oli kogu laev peaaegu ühes tükis ning üle veepinna. Praegu lebavad laevarusud kuni 10 meetri sügavusel. Võimsad mootorikatlad tõusevad peaaegu pinnani välja. Kuigi vrakk on väga lagunenud, avaldab tema massiivsus muljet ka kogenud vrakisukeldujale. Ahtriosas on rohkesti pomme, seega tuleks seal ettevaatlik olla. OWD tase 

"Schit" ehk tõlgituna Kilp - söetraaler, ehitusaasta 1915, 06.12.1916 uppus miinil. Pikkus 53m, laius 6m, süvis 1m. kahe katla ja kahe kruviga

"Skiv" - 

"Stag" -

"Stella" - 1889 Saksamaal ehitatud aurik "Flensburger Schiffbau-Gesellschafft" jaoks. 1914 augustis Riias konfiskeeriti aurik Venemaa poolt.
22.08.1915 sattus miinile ja uppus. Vrakk asub Naissaare taga, sügavusel 55-69m. Vrakk võrkudes aga väga hästi säilinud, laevakell, relvastus. Pikkus 47m ja laius 8m. Tase - tehniline 

 "Merekindlus Tsitadell" - muinsuskaitse eriluba -Tallinna lahes, umbes 900 meetri kaugusel kaldast, Russalka ja obeliski vahel meres asuv lõpetamata kindlus, mille ehitamist alustati ilmselt Põhjasõja järgsetel aastatel Peeter I eestvedamisel.Tol ajal oli eestlaetavate suurtükkide efektiivne laskeulatus veel nii väike, et linnale lähenevate vaenlase laevade tõrjumiseks tuli kahurid paigutada merre ehitatud tehispatareidele. Nii piiravadki tsitadelli merepoolset külge kolm massiivset kärgkasti, igaühe ülemise osa pindala ligikaudu 100 ruutmeetrit. Sügavus põhjast jääb 8 ja 11 meetri vahele, kastide äärtest 5 ja 6 meetri vahele. Pooleliolevale ehitusjärgule viitavad kastide ülemise ääre sügavus ja asjaolu, et nurkadest sirutuvad ülespoole palgid, milledele pidanuks kinnituma „teine korrus“.Vee all võib näha suuri kive ja palke, mis kohati on omavahel tappidega kokku ühendatud. Samuti kärgkastidest välja turritavaid „teise korruse“ ühenduspalke.OWD tase

"Tutti" - Puksiir “Tutti” ehitati 1898. aastal Hamburgis. Laeva pikkuseks oli 15,6 m ja laiuseks 4,29 m. Puksiir “Tutti” hukkus 21. novembril 1944. aastal magnetmiini tõttu. Hukkus ka üks meeskonnaliige, kes jäi masinaruumi. “Tutti” lebab Aegna lähistel 16 meetri sügavusel. Võttes arvesse suhteliselt madalat sügavust, on vrakk üllatavalt hästi säilinud. Isegi rooliratas seisab veel püsti. Pakpoordis ahtri lähedal lebab suur vanaaegne ankur, mis on otsapidi vraki all. Kindlasti ei kuulu ta “Tuttile”, sest on liiga suur ning pealegi jookseb umbes 50 meetrit ankruketti vrakist eemale. Võimalik, et selle kaotas sinna mõni muu laev ning “Tutti” juhtus uppuma täpselt ankru kohal.Vaatamisväärsused: rooliratas, ankur,OWD tase

"T-32" - Vrakk “T-32″ lebab Toila sadamast 10 km kaugusel ja on vee all kolmeks suuremaks tükiks lagunenud, mis asuvad umbes 150 m raadiuses. Vraki ahtriosas on näha suur vint, trosse ja muud laevavarustust. Keskmise- ja vööriosa juures on laialipillutud palju miine. Ettevaatamatule sukeldujale võib see ohtlikuks osutuda. Sukeldujad ei tohiks midagi puutuda ja torkida. Hea ujuvuskontroll on selle vraki juures elulise tähtsusega sõna otseses mõttes.

"Vanja" -Vene sõjaväe poolt uputatud “Vanja”-tüüpi (Projekt 669) miinitraaler. Vöör ja keskosa on ilmselt plahvatusest vigastatud. Ahter on seevastu aga terve. Vrakk asub Paljassaare lähistel ning lebab 18m sügavuses kiilul püsti.Laevast: valmistatud puust, 270 brt. Mõõtmed olid 40,5 x 7,7 x 2,1m.
Laeva viis edasi kaks M-870 diiselmootorit (2400 hj), mis arendasid kiirust kuni 14 sõlme. Meeskonnas oli 32 liiget.Vaatamisväärsused: ahter, keskosa trümmid ja poordid. Ohud: kalavõrgud ja kõiksugu hõljuvad nöörijupid, OWD tase

"Vest" - muinsuskaitse eriluba -hukkus 23. Juunil 1941 aastal.Laev oli 56,8m pikk, 9,3m lai ja 3m süvisega.Laeva relvastuseso oli üks 76,2m kahur, kuus 45mm, kaks 20mm, kaks 12,7mm ja 2 7,62mm kuulipildujat. Laev lamab põhjas kiilul ja on hästi säilinud ja väga hästi vaadeldav.  Magnetmiini plahvatusest purustatud keskosa on võib olla tema kõige põnevam vaatamisväärsus. Põhiliselt sai plahvatuses kannatada mess, kus siiamaani võib näha söögiriistu, taldrikuid, alustasse. Klaasialustel võib näha kirja „Artur Krup“, mis lubab eeldada mõnede esemete revolutsioonieelse päritolu. Laeval võib näha tulekahju jälgi. Nii paremal kui vasakul pardal asuvatest käikudes saavad sukeldujad läbi ujuda. Mõnedes kohtades saab ka laeva sisse piiluda. Laeva vööriosa ehitised on väga heas seisukorras ja masinaruum on hästi vaadeldav ülemiste luukide kaudu. Kõik see lubab head sukeldumist ja teeb Vesti sukeldujatele üheks põnevaks ja ihaldatud sukeldumispaigaks.

"Viina Kuningas"-jäänused lebavad 7 meetri sügavusel otse Tapurla sadamakai kõrval. Vraki vanuseks arvatakse olevat umbes 100 aastat, pikkus 24 meetrit ja valmistatud oli ta tammepuust.

"Vims" -